Chado blogi

"Õnnetoovad kured", Zhao Ji (1082-1135)   Tee ja luule on käinud Hiinas käsikäes julgelt üle tuhande aasta - küllap on neil üksteisele midagi öelda. Kanada autor Erick Smithe on kaunilt sõnastanud mõtte, kuidas teel, sarnaselt luulele, on oma rütm, mida kuulama jäädes võid enesele ootamatult leida end kusagilt ridade vaheliselt alalt, väljaspoolt oma tavapärast mõttemustrit ja -viisi. Ta lisab, et taoline hetkeks loodud sisemine distants või mõttepaus annab võimaluse oma vaatenurga muutmiseks - ka kõige vähesemal määral, sest tihti pole palju vajagi - ning see võib mõjuda väga värskendavalt ja väärtuslikult, rohkem kui esmapilgul arvata oskame. Ma pean temaga nõustuma....

Avan ragistades tabalukke ja koban pimeduses seina pealt lülitit. Lühter läidab tuled ja jälle on mul tunne, nagu just sel hetkel oleks kõik tagasi oma õigele kohale nihkunud. Ometi seisavad hõbedased purgid ontlikult üksteise kõrval, just nii nagu need eile jätsin, ja puuviljateede pakid vankumatult sirgete rividena riiulil. Seon põlle ette, avan kassa, süütan küünla, panen vee keema ja kirjutan kriidiga tahvlile päevateeks Moonlight Black. Juba kuulen, et kirikukellad löövad keskpäeva ning enne kui jõuan ust avama vajutab keegi lingi alla ja siis kohe koputab hoogsalt. Aiman toimekat päeva. Teadagi, et sel poekesel on kombeks üllatada, näis mis tal täna mulle varuks on!

Sellest kevadest saati on ilmunud palju erinevaid artikleid, mis kirjeldavad nii Põhja-Ameerika suurlinnade kahekümne erineva matcha latte, frappe ja affogato valikuga salongides “sold out” silte kui ka Jaapani teepoodides toimuvat mürglit, kuidas turistid krahmavad loetud minutite jooksul kokku kõike, mis lettidele asetatakse, ilma et saaks neile arusaamatute kirjadega pakendilt täpselt arugi, millega tegu on. Peaasi, et roheline, pulber ja tervislik. Tundub uskumatu. Selline on sotsiaalmeedia mõju ja võim tänapäevases maailmas ning matcha tõeline populaarsus, mille poole oleme isegi oma tagasihoidlikul moel kaks kümnendit vaeva näinud – lihtsalt, kui soovitu viimaks käes, kujutasime ette ehk kuidagi teisiti. Jaapani rohelise pulbertee ehk...

Mõned aastad tagasi tutvusime ühe Yunnani teevalmistajaga, kelle shou ehk küps puerh jättis meile tugeva mulje, kui väga heast materjalist ja hoolikalt valmistatud tee. Seekordses blogiartiklis soovime teid kutsuda kaasa väikesele mõttelisele rännakule sealsesse teeaeda ning lähemalt uurida, kuidas meie “Rising Tiger” nimeline shou puerh valmib. Mõistes enam, kust üks tee pärineb ja kuidas see valmistanud on, kui palju tähelepanu, aega ja inimesi, oskusi on olnud kaasatud, aitab meil seda paremini hinnata ja väärtustada. Teekond algab korjega! Tee kasvab Yongde maakonnas 2000 meetri kõrgusel kohaliku farmerikogukonna hallatavas teeaias, kus taimedel on lastud kasvada omasoodu ning lõviosa meenutavad pigem väiksemaid viljapuid....

Puerh on lugu Hiina piirialade, Yunnani provintsi rahvaste ekstsentrilisest fermenteeritud teest, mis on viimaste kümnendite jooksul muutunud üheks kõige eksklusiivsemaks ja hinnalisemaks teeks maailmas. Tee on tuntud oma unikaalse subtroopilise lokkava kasvukeskkonna poolest, kus võib leida kasvamas mitmesaja aasta vanuseid teepuid (mille lehtedest valmistatud tee tavatseb olla lihtsalt vapustav, nii maitses kui ka tundes), ning oma laagerdunud aastakäiguteede poolest. Taasleitud vaimustus kiirrongide tuhiseval kiirusel arenevas Hiinas kui ka rahvusvahelisel areenil on kinnitanud vana ütlust, et “kõik kallid asjad ei ole uhked, aga kõik uhked asjad on kallid.” Kõrgkvaliteetse vanadelt puudelt korjatud tee leidmine muutub hüppeliselt kasvanud nõudluse tõttu ajas järjest...