Ühe meeldejääva, sooja ja pika suve vältel jõin terve bingi (vormi pressitud “teekoogi” siinpuhul kaaluga 357 grammi) käesolevat teed, seejärel kadus see tee mu elust järgnevaks viieteistkümneks aastaks. Varajastes kahekümnedates teesõbrana muutus see bing mu jaoks omamoodi kvaliteedi pitseriks, mille põhjal hindasin kindlas stiilis valmistatud küpset (shou) puerh teed. Bing pole teab mis suur kogus, aga sellegipoolest saab nii juues ühest teest juba aimdust ning hea tee jätab meelele oma jälje, terava mälestuse. Perioodiliselt, ikka ja jälle, küsisin erinevatelt kaupmeestelt selle järgi, kuid ei miskit. Selle kümnendi alguseks olin veendunud, et viimased “koogid” on nüüdseks ära joodud või et need vähesed, mis alles, on mõne kollektsionääri tihedalt pakitud riiulis vaid sõprade vahel jagamiseks – nüüd jäi teed umbkeelselt meenutama vaid mõned hiina tee-ajakirjad, mis mul kodus vahel sirvimiseks.
Ent ülla-ülla, ootamatult siin me oleme, aastal 2026 tervitustega möödunud aegadest, lubage tutvustada - 2006 Changtai shou puerh, ja eriline sa kahtlemata oled, valmistatud teeõpetajate Chen Zhi Tongi ja Huang Chang Fangi valsa pilgu (ja segude valmistamise oskuse) all teise rahvusvahelise Malaisia puerhilaada, teisisõnu prestiižse sündmuse meeneteeks (sündmuse jaoks valmisid üks toores sheng puerh ja üks küps shou puerh).
Changtai oli 2000-ndate alguses väikestviisi rokkstaari staatuses, ajal mil puerhi turg oli muutuste keerises – kui varem domineerisid turgu üksikud suured riigi kontrolli all olevad teefirmad, siis nüüd kerkisid järk-järgult esile väiksemad eraviisiliselt rahastatud ettevõtted. See avas palju uusi võimalusi kvaliteetse tee tootmiseks, kuna väike-ettevõtted olid paindlikumad ning ei pidanud suure mahu tagamiseks paremat korjematerjali kehvemaga segama, nad tegutsesid nišiturul tõeliste asja-armastajate tarbeks tuues esile valitud mägede karakteristikat ja vanadelt puudelt korjatud tee erilisust. Paljud selle perioodi “koogid” on nüüdseks tänapäevased klassikud. Sajandilõpul asutatud Changtai oli üks teerajajaid (meie valikus on ka mõned väikesed purgid nende kõige kuulsamat 1999 Yi Chang Hao toorest puerhi)… Head laagerdunud teed juues saame osa mitte ainult loodusest, kasvukeskkonnast ehk terroirist, kus taim kasvas, ja oskuslikest inimkätest ja -meelest, millega korjatud lehega ümber käidi, hoolikalt närtsitati, praeti, muljuti, fermenteeriti, kuivatati ja vanandati, vaid ka kahe kümnendi tagusest kauge Yunnani provintsi eluolust ja tegumoest, kui ka kõigist möödunud aastatest (ka Malaisia puerhilaadast!), mis on jätnud ehk mitte niivõrd erinevalt inimesest ka teele oma jälje. Kõik see muudab tee eriliseks elamuseks, millest saab nii mõelda kui ka meelte vahendusel süübides kogeda.
Puidune ja kergelt magus, keerukas maitse, mis toob mõttesse nii maisitõlviku kui ka jaheda vihmasabina järel tärkavad seened. Lõviosa shou puerhe fermenteeritakse väga jõuliselt – see on tehniliselt lihtsam ning tagab tummise lihtsa tee, mida tarbitakse pärast teekookide paarikuist settimist koheselt. Siinne on oma õrna kääritamise poolest, mis jätab ruumi teele aastate vältel laagerdumiseks, pigem erandlik. Samuti on ebaharilik “teekoogi” jaoks korjatud lehtede kvaliteet – nimelt valmistatakse parimatest lehtedest valdavalt toorest ehk sheng puerhi, shou valmistamine tähendab tootjale lisakulusid, samas kui sheng tingib turul kõrgema hinna, seetõttu pole parimatest aedadest parima korje kasutamine väga shou puhul väga levinud. Suurema osa oma elukaarest on veetnud tee hoiustatuna Taiwanis, kus on puerhi jaoks vägagi sobilik kliima. Saadaval on mõned nostalgilised “koogid”, tuleviku kohta on raske öelda.
