Jaapani teed kõnelevad enamjaolt elegantsist ja väljapeetusest, täiusepüüdest. Need peened tumerohelised nõeljad lehed rabavad ülevoogava värskusega, teadvust avardava ja joovastava maitsepahvakuga, kus on tunda rohtjat magusust ja merd...
Siin väljatoodud juhised on väga standardsed ning üldistatud soovitused. Meie silmis ei ole tegelikult õiget ega valet viisi teed valmistada. Julgustame alati kõiki teearmastajaid katsetama, et leida iga tee jaoks just endale kõige sobivam meetod, mis annab kõige õigema ja nauditavama tulemuse...
Teretutvus valge, rohelise, kollase, oolongi, musta, puerh ning heicha teega ning nende erinevustega. Siin artiklis keskendume eelkõige nende kategooriate tootmisprotsessidele, mitte niivõrd nende spetsiifilistele tervisemõjudele, maitseprofiilidele, täpsemale ajaloole, ega ka valmistamise soovitustele...
Sa armastad teed ning tahaksid seda armastust ka oma lähedastega jagada. Samas tead, et teemaailm on üüratu ning kõik teed pole kindlasti kõigile. Selleks, et aidata kõiki neid, kes tahaksid esitada meile küsimust: “Millist teed soovitaksite inimesele, kes…”, panime kokku selle nimekirja, et võimalikult paljud teed saaksid kokku õigete inimestega!
Olen leidnud, et valmistades esmatutvujale tassitäie pu-erh teed, ei jäta see kedagi külmaks – osade jaoks on tegu maitsega, mis vajab mitmekordset tutvumist, teistele kohene äratundmine ja armastus esimesest silmapilgust. Paljude jaoks defineerib see tume, maise ja mullase maitsega jook uuesti sõna “tee”. Milles siis peitub pu-erhi võlu?