Aasta oli 1391 kui keiser Zhu Yuanzhang kuulutas tollal laialdaselt levinud vormi pressitud tee tootmise raiskavaks ja keelustas selle, sundides seeläbi farmereid uusi tee töötluse tehnikaid avastama. Nii sai Mingi dünastiast (1368-1644) tee dünastia – aeg, mil tee joomise kombed laialdaselt muutusid ja kus ilmavalgust nägid muuhulgas ka oolong tee kui ka punane tee, millest viimane moodustab tänasel päeval 80% kogu maailmas joodud teest.
Üks esimesi punaseid teesid oli Kagu-Hiinas Wuyi mägedest pärit Lapsang Souchong – männisuitsu aroomiga tee, mis jääb igale joojale eredalt meelde. Loo kohaselt jäi keiserlik armee Tongmu küla teevabrikusse laagrisse ning päeval korjatud teelehed jäid üleöö seisma. Sõdurid magasid otse pehmetel teelehtedel muljudes neid öö vältel. Hommikul, kui armee oli lahkunud, proovisid ahastuses farmerid oma varasemast päevast luhta läinud rasket tööd päästa kuivatades juba tugevalt oksüdeerunud ja muljutud lehti hõõguvate männisüte kohal, andes teele tema tuntud suitsuse maitse ja aroomi.
Lapsangi valmistatakse kasutades Wuyi kivioolongitega samade põõsasortide lehti. Korjed toimuvad hiliskevadel ja suvel ning taimedelt korjatakse esimesed kaks või kolm lehte, mis laotatakse päikese kätte närtsima. Lehti rullitakse õrnalt ning punaste teede seas ebaharilikult praetakse wok-pannidel alla 200 kraadisel kuumusel kaks kuni kolm minutit. Kuna päikeselisi päevi on Tongmu külas vähe, viidi lehed puust ahiküttega majadesse, mis kandsid nime Qing Lou. Seal, puidust kandetalade peal mattidel kuivades omistasid teelehed ümbritseva atmosfääri aroome, mida hiljem rõhutati suitsutades teed täiendavalt männisütel. Lapsangi ekspert Lin Shengtai kõneleb valgustavast kogemusest, kuidas ta leidis, et modernsetes betoonhoonetes valmistatud tee maitseb ebaehedalt.
Klassikaline mitmekorruseline Qing Lou elamu. Mägises külas oli tavaline, et elamud on kolme või nelja korruselised.
Mitte kõik Lapsang ei ole valminud sellisel tähelepanelikul viisil. Välismaine nõudlus Lapsang Souchongi järele kasvas ajas ja tõi endaga kaasa hulga imitatsioone. Oma rolli mängib taimede kasvukeskkond ja eluolu, korjestandard, töötlushooned kui ka suitsutamiseks kasutatava küttepuu kvaliteet, suitsutamise laad ja pikkus. Palju ja kiiresti mentaliteet loob robustse üheplaanilise tee, tihti ülesuitsutatakse teed ka tee enda madalama kvaliteedi varjamiseks ja tootmiskulude piiramiseks.
Heas Lapsangis ei ole suitsusus domineeriv, vaid on tee maitsega meeldivas balansis. Suitsususe kõrval kerkib esile litšiga samasse perekonda kuuluva “longani”, draakonsilma puuvilja aroom, mis kestab tõmmisest tõmmisesse.
Longan ehk draakoni silma puuvili on populaarne, litšiga samasse perekonda kuuluv vili Kagu-Aasias
Tekst: Timo Einpaul