Shincha, tõlkes “uus tee”, on kõige varajasem kevadine korje, mis toimub sõltuvalt aastast ja taimesordist nädal kuni kaks enne tavapärast aasta esimest korjet. Saagiks valitakse vaid kõige nooremad ja õrnemad vasttärganud lehed, mida aurutatakse väga lühidalt. Shincha on omamoodi kevadtervitus, esmane pilguheit ning sissejuhatus uude hooaega.
Kord kaua aega tagasi jättis guaraani indiaanihõim oma vana surma lävel hõimumehe endast maha üksi metsa surema. Aastaid hiljem, suureks hämminguks, kohtusid nad vanamehega taas. Mees polnud mitte ainult üksi metsas ellu jäänud, vaid nägi välja palju noorem ja särasilmsem ning lausa pakatas eluenergiast...
See, mida me tänapäeval matcha teeks kutsume, on pärit Hiinast Songi dünastia ajast. Kuid ka Jaapani teetseremoonial kasutatakse pulbrilist teed. Just seetõttu on matcha rohkem tuntud kui Jaapani, mitte Hiina tee. Kuigi pulberteesid toodetakse ka Hiinas, pole nad enamasti sama kvaliteetsed kui Jaapanis. Kuidas muutus Hiina traditsioon hoopiski Jaapani omaks?
Mingi dünastiast (1368-1644) kujunes tee dünastia – aeg, mil tee joomise kombed laialdaselt muutusid ja kus ilmavalgust nägid muuhulgas ka oolong tee kui ka punane tee, millest viimane moodustab tänasel päeval 80% kogu maailmas joodud teest. Üks esimesi punaseid teesid oli Kagu-Hiinas Wuyi mägedest pärit Lapsang Souchong – männisuitsu aroomiga tee, mis jääb igale joojale eredalt meelde...
Jaapani teed kõnelevad enamjaolt elegantsist ja väljapeetusest, täiusepüüdest. Need peened tumerohelised nõeljad lehed rabavad ülevoogava värskusega, teadvust avardava ja joovastava maitsepahvakuga, kus on tunda rohtjat magusust ja merd...