Shincha, tõlkes “uus tee”, on kõige varajasem kevadine korje, mis toimub sõltuvalt aastast ja taimesordist nädal kuni kaks enne tavapärast aasta esimest korjet. Saagiks valitakse vaid kõige nooremad ja õrnemad vasttärganud lehed, mida aurutatakse väga lühidalt. Shincha on omamoodi kevadtervitus, esmane pilguheit ning sissejuhatus uude hooaega.
Nagu paljude asjadega, siis on ka teega hea algust teha pikkamisi ja tähelepanelikult. Ning muidugi lihtsalt. Tee oma igapäevaellu kaasamine ei eelda suuri väljaminekuid ja uute serviiside hankimist, et teed "õigesti" valmistada. Piisab algul lihtsalt teest. Kui huvi süveneb ja ühtäkki see loomuliku vajadusena ilmneb, küll siis leiavad ka kausid ja kannukesed su koju oma tee. Esialgu piisab väikesest kogusest teelehtedest, mida võid lasta tõmmata näiteks "pätikohvi" stiilis oma tassi põhjas. Selleks on hea valida suurema lehega teed, nii vajuvad need veega kokkupuutes kenasti nõu põhja ning puuduvad ka täpsed grammid ja tõmbeajad...
Genmaicha tähendab jaapani keelest otsetõlkes pruun riis (genmai 玄米) ja tee (cha 茶). Ning tõepoolest, tegu on Jaapanist pärit vana retseptiga, kus roheline tee segatakse samas koguses röstitud riisi teradega. Selline tee on lustaka väljanägemise ning maitsega ja tuntavalt eripärane teiste roheliste teede kõrval. Kergelt puljongise maitsega tee sobib hästi mistahes jaapanipäraste roogade kõrvale ning loomulikult ka niisama nautimiseks. Kuidas tekkis riisi ja tee jook? Genmaicha päritolu kohta leidub mitmeid müüte, levinuim räägib, et kui põlluharijast teener oma isandale teed valmistama hakkas, siis pudenesid tema varrukast mõned riisiterad teekannu. Isandale aga tee väga maitses ning nõudis seda juurde. Nõnda oligi...
Kord kaua aega tagasi jättis guaraani indiaanihõim oma vana surma lävel hõimumehe endast maha üksi metsa surema. Aastaid hiljem, suureks hämminguks, kohtusid nad vanamehega taas. Mees polnud mitte ainult üksi metsas ellu jäänud, vaid nägi välja palju noorem ja särasilmsem ning lausa pakatas eluenergiast...
See, mida me tänapäeval matcha teeks kutsume, on pärit Hiinast Songi dünastia ajast. Kuid ka Jaapani teetseremoonial kasutatakse pulbrilist teed. Just seetõttu on matcha rohkem tuntud kui Jaapani, mitte Hiina tee. Kuigi pulberteesid toodetakse ka Hiinas, pole nad enamasti sama kvaliteetsed kui Jaapanis. Kuidas muutus Hiina traditsioon hoopiski Jaapani omaks?