Meie väike teepood vanalinnas on oma kolmeteistkümne tegutsemisaasta jooksul võtnud vastu tuhandeid külalisi. Paljud neist tulevad ikka ja jälle tagasi, kuid paljud on siin vaid põgusaks hetkeks. Teisel pool letti on olnud meid ligi paarikümmend, kõik erinevad, kuid sügava teehuviga sarnaselt põimitud. Teepoes töötamine polnud ilmselt suurema osa jaoks meist see, mida lapsena oleksime osanud vastata küsimusele, et kes minust suurena saab. Enamik meist on justkui juhuslikult või hea õnne tahtel teepoodi külalisena sisse astunud ning õige pea avastanud end tee lummuses. Paljude jaoks on tee kõnetanud neis mingit olulist ja tundlikku kohta või toonud ellu lõdvestavaid hetki. Teest inspireerituna tekib loomulik soov seda teistelegi jagada. See on kindlasti teepoe töö üks tugevalt läbiv joon, miski, mis ühendab inimesi ning aitab seda tööd sügavamalt mõtestada ning seeläbi ka keerukamaid aegu üle elada.
Aga kuidas siis on ikkagi see töö teepoes? Tihti kuuleme oma poe külalisi heatahtlikult õhkamas, et küllap on see ikka maagiline töökoht – saad päevad läbi juua parimaid teesid, kuulata rahulikku muusikat ning jagada teemaailma tarkusi huvitunud inimestega. See on kindlasti kõike seda. Kuid mõnikord tundub, et ka kõike muud! Milline on meie teetöö ning kas ses leidub tõesti ainult maagilist võlutolmu?
Jah, kahtlemata on siin Chados mingi seletamatu võlufaktor, mis paneb esmakordseid külastajaid tihti uksel peatuma ja imestusest ringi vaatama. Kui eriline väike koht! Nagu muuseum! Justkui aeg jääb seisma! Selliseid hüüdeid kuuleme tihti. Ning see kaunis külg ei kao siin töötades ka aastaid hiljem, see lihtsalt muutub tasasemaks ja oma peenekoelisel moel imbub seal viibijaile naha alla. Eks seda tajub igaüks erinevalt ja ega me ju ei teagi alati öelda, miks mingid kohad meile meeldivad. Selles osas räägib võib-olla meie keha või sisetunne isegi täpsemalt – kui meil on kuskil hea olla, siis see paik meile meeldibki. See on mingi peen alkeemiline kooslus ruumi suurusest, värvitoonidest, lõhnadest, paigutusest ja inimestest, kes paigaga on seotud. Seda meeldimist ei saa tihti ise tekitada või muuta, see tunne jõuab kujuneda kiiremini kui arvame.
Teepoe kontekstis mängivad oma olulist osa küllap ka teed. Tegu on siiski tundliku taimega, mille mõju enamasti tunneme juues. Poleks imestusväärne, kui ka neil on oma roll Chado ruumi tundes. On ju puhtalt nende auks see paik loodud…
Meie töö oluline osa on loomulikult kõiki teesid teada ning neid üha paremini tundma õppida. Vaid sel viisil saame hästi mängida oma „kosjasobitaja“ rolli – leida toredale külalisele just tema jaoks hea ja õige tee. Chado valikus on üle saja erineva tee – see nõuab kahtlemata süvenemist ning palju joomist! Selleks, et iga teega luua mingi isiklik side, tunne ja suhe, on vaja aega ja harjumist. Mõneti võib meie teepoodi võrrelda näiteks raamaturiiuliga. Teed on nagu omamoodi jutud – leidub nii reisikirju, maailmaklassikuid, naistekaid, noorte luuletajate debüüte, mõtteterasid kui teatmeteoseid. Just nagu igale inimesele leidub raamatute seast miski, mis teda kõnetab, siis usume, et nii on ka teega. Muidugi võib öelda, et mulle ei meeldi tee. Või mulle ei meeldi raamatud. Aga tundub, et need mõlemad, nagu veel paljud asjad, on kuidagimoodi inimeseksolemise ammune ja vettpidav osa. Just nagu meie teepoe atmosfäär, siis eks ole seegi natuke müstiline, miks teetaim Hiinast välja levides nii kiiresti ja valjuhäälselt kõikjal maailmas omaks võeti. Küllap midagi temas on. Aga kindlasti leidub hulgaliselt inimesi, kelle jaoks tee ei ole igapäeva niivõrd loomulik osa nagu meil Chados. Olgugi, et see kipub siin ununema… Kuid ometi on küllap igal inimesel elus ette tulnud hetki, mil just tee on see kõige õigem joogivalik. Vahest seepärast, et teel on hea omadus anda aega juurde või seda parajal määral venitada.
Teine, kelle vastu teepoes töötades tee kõrval vaat et sama suur huvigi peab olema, on inimene. Ning see huvi sai kindlasti alguse juba ammu enne, kui teepoe avamine veel mõttessegi võinuks tulla. Meie head külalised muudavad selle töö võrratult mitmekesiseks. Kuna meie juures tuleb paljudel juhtudel astuda suhtlusesse ning tunda huvi inimese soovide ja mõtete vastu, siis on iga päev täiesti eriilmeline. Ning see, millised inimesed meie juurde satuvad… sellest võiks kirjutada omaette loo. Või siis pigem novellikogumiku. Tihti on tee inimeste jaoks seotud mingi nende jaoks olulise hetkega päevast või elust. On suurepäraselt tavaline, et meie juurde tullakse palvega leida sobiv tee, et kellegagi lepitust otsida. Või selleks, et oma lastega koos õhtul ühist aega veeta. Või soovitakse leida midagi leina leevendavat. Või tullakse sooviga saata kaugel elavale sõbrale sama tee, mida isegi joon – nii saab ka eemalt olla koos.
Ent jällegi, inimesed on nii suurepäraselt erinevad. Ka just need, kes tulevad, haaravad kiirelt riiulilt tuntud kohast paki lemmikteed ning on mõnekümne sekundi pärast uksest väljas, on meie jaoks tõeline väärtus. Järelikult oleme midagi teinud õigesti. Järelikult see töö, mis suuresti enne poe avamist on tehtud – tuhandete saadaolevate teede seast proovitud ja välja valitud need mõnikümmend parimat – on end kuhjaga ära tasunud. Ning see rõõm meie ja külalise jaoks, kui ta uksest sisse tulles haarame leti taga juba õige purgi järele ning nime kiirelt arvutisse trükime, on vastastikune.
Jah, loomulikult peab tõdema, et see teinekord maagiline, teinekord hektiline inimeste ja teede virr-varr, mis selle kümne ruutmeetri peal võib aset leida, on omamoodi intensiivne. See nõuab tublit annust tähelepanu ja paindlikkust, et tööpäeva õhtul poest naerulsui väljuda. Kuid just see, et paljude jaoks meist ei tähenda õhtul poe ukse lukkukeeramine mitte punkti vaid pigem koma, annab sitkust ja head tahet homme jälle tulla. Tee oma paljude eri nägude ja väljendusvormidega voolab meie eludes üht- või teistviisi läbi ka töövälisel ajal ning nii saabki ühest poetööst omamoodi kooskõlas olemine oma argiste olemiste ja tegemistega.
Ja loomulikult ei tasu mainimata jätta tolmu – seda õhkõrna udust kihti, mida tekitab tee pakkimine ja teepurkide täitmine. See otsa ja alguseta riiulite pühkimine on selle teinekord vägagi poeetilise tööposti järjepidev ja kainestav pärisosa. Rääkimata muidugi pidevast kaubanimekirjade koostamisest, teepakkide tembeldamisest, hinnasildikeste otsimisest, tasside ja kannukeste pesemisest ja põrandate pühkimisest. Kuid argipäev käib inimese elu juurde. Vahest just see ongi see, mis teepoes kohtub, ühte jalga käib ning selle paiga lummavaks muudab – argipäev ja pidupäev. Eriline ja tavaline. Kui need kaks kokku saavad ja segunevad, siis võibki sündida üks hea päev.
Artikkel on pühendatud meie teepoe asutaja Steve'i esimese tee-ettevõtte FirstFlushi, millest on välja kasvanud Chado, 20. sünnipäevale ja teekultuuri õitsengule Eestis!
Fotod: Maria Kritsko
Tekst: Emili Kolk