Suurem osa inimesi on harjunud midagi hommikuks jooma. See on sama tavaline, kui komme lehti sirvida või putru süüa. Paljudel juhtudel on see aga lihtsalt möödapääsmatu kruus mõnd ergutavat jooki, et kuidagigi üles ärgata. Eks inimeste energiavajadused ole erinevad, kuid paljude jaoks tähendab hommikune jook pelgalt midagi, mis unesegast pead veidi raputaks. Ent oleme teepoes kuulnud lõputul hulgal inimesi pöördumas meie poole sooviga leida hommikukohvile mingit asendajat. Küll tuuakse kohvist loobumise põhjenduseks liiga tugevat energiasööstu ning -langust või hoopis sellega kaasneda võivat ärevust. Kuid ometi ei tahtnud ma kirjutada selleks, et kohviarmastajaid kuidagi teejoojaiks muuta. Vastupidi, tahtsin lihtsalt rääkida sellest, miks on inimesele oluline hommikujook ning millist hüve see võib endaga kaasas kanda. Ning seejuures on loomulikult esimene punkt see, et igaüks saaks juua just seda, mis talle meeldib.
Hommikuid on igasuguseid. Inimestena on meil suurepärane võimalus elades linnakorteris või maal, üksi või suurema kambaga, tööhobuse või puhkajana, saada osa väga erinevatest päeva alustamise viisidest. Olenemata sellest, mis kell või mil viisil täpselt keegi ärkab, on hommik kahtlemata õrn aeg. Võime küll distsiplineerida end koheselt tegudele, ent sellegipoolest naaseme teadvusele ja päevatoimetustele ühest hellast, alateadlikust ja puhkavast paigast. Ja nagu vana hea tarkus ütleb, siis see viis, millega midagi alustada, annab edasisele suuna.
Oleme tihtilugu inimestena aeglasemad olevused, kui seda tunnistada tahaksime. Meie tõhus meel kipub ärgitama veel unesegast keha asjalikele tegudele ning nii võib pea märkamatult alustada hommikut end maailmauudistega kurssi viies või kellegi e-kirjadele vastates. Hüppame tundlikust, intiimsest ööinimesest otse tõhusa päevainimese kingadesse, mis juba meid järgmiste tegudeni viivad. Seejuures võib juhtuda, et see pehme ja veel unesoe hommikuinimene toetub alles ukse najale silmi hõõruma ja haigutama, kui juba talt vastuseid nõutakse. Ebamugavust eirates ja kohustustele truuks jäädes oleme harjunud end kokku võtma. Ning ka seda tuleb aeg-ajalt teha. Võib-olla on elus perioode, kus mingil põhjusel tuleb aastaid sel unisel hommikuminal vaid õlale patsutada ja ta tegudele ergutada. Ent kui meil on privileeg valida, siis vahest polegi talle paremaks enesetundeks palju vaja. Vahest see hommikune üleminek ei pea tähendama suurt elukorralduse muutmist ning tundide viisi varem ärkamist. Võib-olla saab lubada oma igapäevarütmi algusesse ühe väga lihtsa ja vähenõudliku sammu, mis aitab astuda tähelepanelikuma ja rõõmsama inimesena oma päevaks valmis kingadesse. Võime ootamatult lihtsate vahenditega teha enestele päris suure heateo.
Aga eks ta ole – see hommikune üleminekuaeg tuleb endale ise välja kaubelda. Veelgi enam kui kellegi teisega, siis iseenese osava ja asjaliku kaupmehega, kes tahab kohe oma mõttekuse mõõdupuuga meid mõõtma tulla. Tuleb talle hoogsalt näkku haigutada ning enesekindlalt jätkata. Küll näeb ka tema, et sul on tõsi taga.
Loomulikult on palju erinevaid viise, kuidas end hommikuti pehmelt äratada ning eks neis kõigis ole oma iva sees. Kes võimleb, kes jookseb, kes valmistab rikkaliku hommikusöögi, kes kuulab muusikat, kes loeb... Kuid üks, mis on aastatuhandeid ajaproovile vastu pidanud, mida inimene kõikjal maailma eri paigus ja erinevates vormides on alati tarbinud, on soe jook. See sobitub inimese kehaga olenemata aastaajast ja kliimast ning eriti just põhjamaise elukeskkonnaga, kus kõik on pidevas vaheldumises ja muutumises. Soe jook on justkui tõlk hommiku- ja päevainimese vahel, äratades pehmelt keha ning innustades mõtted liikuma. See seab meid päevaks valmis ja paneb paika. Olgu jook milline tahes, kui ta maitseb ja mõjub hästi, siis ongi juba hästi.
Aga selleks, et jook saaks mõjuma hakata, et ta võiks päriselt teha oma ülemineku abilise tööd, on vaja tema ümber veidike aega. See võib olla kümme minutit. Või rohkem, kui päev seda võimaldab. Sellist aega, mis ei tooks enesega ühes kohustuste haamerdamist või eesootavaga maadlemist, ei kellegi või millegagi ühenduses olemist, kui sa seda ei soovi. Sellist aega, mil saad ühes oma sooja joogiga teha seda, mis sulle meeldib. Vaadata aknast välja või lugeda luuletusi. Rääkida kaaslasega juttu või sirvida ajakirja. Lahendada ristsõnu või joonistada. Teha just seda, hommikul, ühes oma sooja joogiga. Võtta see aeg ning harjutada oma peas ja ümber elavad nõudlikud hääled endile selleks ajaks muud tegevust leidma. Võid mõnikord proovida ka koos oma sooja joogiga mitte midagi muud teha. Lihtsalt passida. Vaadata, mis saab siis, kui mitte midagi ei juhtu.
Olgu su hommikutes see salajane hetk, mis kuulub ainult sinule. Sellest väikesest krutskist võib sirguda midagi väga kosutavat. Ja ainus mõõdupuu on sinu tunne omas nahas.
Tihtilugu just kõige rabedamad päevad sünnivad kehvast ööst või sellele järgnevast kiirustavast hommikust. Ja muidugi, alati ei saagi midagi parata. Mõnikord tuleb kogu see ebamugav päev lihtsalt välja kanda. Aga seni, kui tuleb uus hommik, on võimalik, et midagi läheb teisiti. Eriti veel siis, kui ise natuke tagant nügida.
Pehmeid ärkamisi ja mahedaid päeva algusi!
Fotod: Maria Kritsko
Tekst: Emili Kolk