Õhtu on sume ning käes on lõikuskuu. Majas on tunda ootusärevust – lõppude-lõpuks on tegu hetkega, mida on oodatud suurem osa aastast. Täna, homme, ülehomme ja ka tulevatel nädalatel teemeister ei maga, pelgalt tunnike siin ja seal, sest tee vajab pidevat kontrollimist. Sellest sõltub kogu tuleva aasta edukus. Meister on vana ja kängus, ent kui ta teed rullib, liiguvad ta käed osavamalt ja nõtkemalt kui ta poegade omad, peegeldades aastakümnete pikkust pühendumust ja hoolt. Siin majas valmistatakse täna Wuyi kivioolongit.
Wuyi kiviteedesse armuda pole sugugi raske – nad on tumedad, teraviljased, õrnalt röstised, soojendavad ja tekitavad sügava heaolutunde. Kvaliteetsetest ning osavalt töödeldud lehtedest õigesti valmistatud tassitäis kiviteed on keha ja vaimu läbistav ning jätab jooja rahulikku ent keskendunud seisundisse, kus aeg justkui seisaks.
Samamoodi nagu tõeline Champagne on pärit Prantsusmaalt Champagnest, on iga tee seotud kõige olulisemal moel oma kasvukeskkonnaga ning neid kahte ei saa eraldada. Juues tassitäit Wuyi kiviteed, maitsen neid mägesid ning seistes järgmine hetk Shui Lian Dongi kose all võin tunnistada, et tunnen tee aroomi ka siinses looduses.
Wuyi mäeahelikku Kagu-Hiinas Fujiani provintsis võib pidada üheks oolong tee sünnipaigaks. Sealt pärinevad teed on saanud oma nime kivi- või kaljuteed (yancha) just kohaliku äärmusliku maastiku ja teele omase mineraalse järelmaitse tõttu, mis mõlemad on olnud poeetidele ja kunstnikele inspiratsiooni allikateks juba mitmeid sajandeid. See seitsmekümne ruutkilomeetri suurune UNESCO maailmapärandite nimekirja kuuluv rikkalike jõgede, kaljude, koobaste ja koskedega park on koduks rohkem kui seitsmekümnele erinevale teepõõsa sordile ja paljudele mitmesaja aasta vanustele teepõõsastele. Siinsed kaljud kaitsevad põõsaid tugeva päikesepaiste eest ja talletavad päeva vältel sooja, mida nad öösel eritavad, tagades teepõõsastele ühtlase kasvukeskkonna, aidates ühtlasi kanaldada hommikusi udusid, mis tagavad taimedele õige niiskustaseme. Pinnas on rikkalik, kruusane ning mööda kaljuseinu voolab alla elu toov vesi.
Kõige kuulsam Wuyi kivioolong on tuntud kui Da Hong Pao, mis tähendab “Suur punane rüü”. See nimi anti teepõõsastele, millelt pärit tee ravis legendi kohaselt Mingi dünastia aegse keisri ema. Kuus umbes viie meetri kõrguselt kaljuseinast välja kasvavat põõsast on tänaseks veel elus, kuid vaid üksikud inimesed on joonud neist taimedest valmistatud teed, üks neist on väidetavalt Richard Nixon, kellele kingiti mõnikümmend grammi kullast kallimat teed riigivisiidil Hiina. Nendelt põõsastelt on võetud jätki, mis on istutatud mujale, ent nimi “Da Hong Pao” on leidnud järjest laialdasemat kasutust ka teede juures, mis on algupärastest põõsastest geneetiliselt väga erinevad.
Uidates mööda astmelisi radu jõuame päevi näinud pühakoja juurde. Sõbralik munk viipab meile käega, õrnalt naeratades. Ta kutsub meid maha istuma ja tassi teed jooma. Suundume peenrarida pidi väikese majakese juurde ja võtame verandal istet. Taamal peseb kükakil vanem naine nõusid, aiavoolik käes ning üksik kana paterdab ta kõrval. Munk annab meile väikese teepaki ja me täidame kaanega tassi teelehtedega. Juues esimest tassitäit teed, täituvad mu ninasõõrmed nii tuttavliku röstise aroomiga. Tunnen ennast rahulolevalt ohkamas. Kuulen kauguses tuttavat meloodiat ja mul läheb natukene aega, kuni mõistan, et kõikidest hetkedest ja maailma paikadest, kuulen siin Wuyi mägedes irvakil oleva ukse vahelt Arvo Pärdi Spiegel im Spiegelit… Ukse vahelt kumab sinakalt teleekraan ning paari momendi pärast kuulen Pärdi katkendile järgnevat lööklauset “Audi”...