Tee on üks trikikas sõna. Lisaks sellele, et eesti keeles käib selle konkreetse sõnaga kaasas muigama panev polüseemia (ehk ühel sõnal palju tähendusi), on ühel nendest peamistest tähendustest veel omakorda ametlikult kolm eri viisi, kuidas sõna mõista.
Chado-nimelises teepoes töötades tuleb varem või hiljem vestlustes teemaks kaupluse nime päritolu. Inglise keeles võib veel rahule jääda, kui anda vastuseks, et Chado otsene tähendus on “the way of tea”, kuid eesti keeles seletades, et Chado, see on “tee tee”, on sageli külalised pisut segaduses, kas inimesel leti taga läks just keel sõlme või mida see üldse tähendama peaks.
Kõhutunne ütleb, et kui jutt on teest, siis oma naturaalsel kujul on tegu mistahes taimega kuumas vees või siis sellesama taimega, mida on plaan millalgi kuuma vette panna, pigem kuivatatud kujul (kuid mitte alati).
Sõnaraamat annab esimese definitsioonina just teepõõsa ehk hiina kameelia, ladina keeles Camellia Sinensise kuivatatud lehed ja pungad joogi valmistamiseks. Teisel kohal olev definitsioon viitab sellest valmistatud joogile. Alles kolmandana pakutakse tee tähenduseks välja muude taimede kuivatatud või värsked osad ja nendest saadud tõmmis, mida tunneme tänapäeva teemaailmas taimetee ehk tisane nimetuse all.
Ometi levis tee kui hiina kameelia Euroopas alles 17.-18. sajandi vältel ning inimesed jõid erinevate taimede ning kuuma vee abil valmistatud jooke ja ravimeid, nii ravi kui ka nautimise eesmärgil pikka aega enne seda. Interneti keelehuvilised spekuleerivad, et lisaks vana kreeka päritoluga sõnale tisane, mis algupäraselt viitas purustatud odrast tehtud tõmmisele, ning muudele meditsiinilisemalt kõlavatele sõnadele nagu infusioon või potion, kasutati sageli ka lihtsalt antud ravimtaime nime, ilma spetsiaalse sõnata, mis näitaks, et taimele tuleks kuuma vett lisada. Milline võimas taim on see teepõõsas, et nüüd ütleme iga taime juurde lisaks veel tee, kuigi neil pole selle hiina päritolu põõsaga midagi pistmist.
Mis on siis ikkagi selle “tõelise tee” nimetuse lugu?
Järgneb tõlgitud kokkuvõte meie ühest lemmikumast ning ka usaldusväärsemast Lääne autori poolt kirjutatud teeteemalisest raamatust, Aaron Fisheri ehk Wu De “The Way of Tea: Reflections on a Life with Tea”:
/.../Termin “teelehed” on hiinakeelsetes kirjalikes andmetes esmakordselt ilmunud umbes 3000 aastat tagasi. Ühes iidsemat sorti sõnaraamatus oli “jia”(檟) defineeritud kui kibe (“ku” ehk 苦 ) taim (“tu” 荼). Pikka aega olenes see, mis sõna sa tee kohta kasutasid, sellest, millises Hiina piirkonnas sa elasid. Kõik muutus Tangi dünastia ajal (mil toimus ka palju muid teealaseid innovatsioone, aga sellest mõni teine kord), millal loobuti kõigist sünonüümidest ning loodi üks ning ainus hiina hieroglüüf “cha” ehk 茶, mis on püsinud tänaseni muutumatuna.
Selle hieroglüüfil on kaks peamist hääldusviisi. Mandariinikeelne hääldusviis “cha” levis maateid pidi Yunnanist põhja ning läände, mistõttu Indias, Kreekas, Venemaal ja mujal tuntakse teed “chai” häälduse järgi. Teine tähtis hääldusviis, “tey”, levis mööda mereteid Xiameni sadamalinnast, Lõuna-Hiina Fujiani provintsist. Lääne meremehed, kes peatusid Xiamenis või teistes ümbruskaudsetes sadamatest kaubavahetuseks, võtsid omaks selle kohalike Fujiani tüüpi häälduse, “tey”-st sai inglise keeles “tea”, prantsuse keeles “thé”, hollandi keeles “thee”, saksa keeles “Tee”, ja nii edasi…
Vaadelgem veel lõpetuseks selle hiina hieroglüüfi kuju pisut lähemalt. Paljudel hiina hieroglüüfidel on ka oma lood ning peidetud õpetused. Eelmainitud raamatu autori üks olulisematest õpetajatest, Huang Chan Fang, on pakkunud välja interpretatsiooni, kus inimest sümboliseeriv märk “ren” (人) on peidetud teda hõlmavas sümbolis “mu” (木), puu, kusjuures “cha” kõige ülemised radikaalid on iidne versioon sõnast “rohi” (艹), mida kasutatakse teiste märkide loomisel.
See inimene pelgalt ei korja teelehti, et neid tarbida, vaid on puuga täielikult ühendatud, justkui elades selle sees. Autor näeb selle tähenduse taga õpetust, et tee aitab meil maasse juurduda, samas olla ühenduses taevaga, saavudes seeläbi tasakaalu iseeneses. Milline ilus taotlus, kas pole? Milliseid tundeid tee sinus tekitab?/.../
Tekst: Anni-Brit Remmelg
Kausitee foto: Kristel Pärsik
Tee sõna leviku kaart: https://qz.com/1176962/map-how-the-word-tea-spread-over-land-and-sea-to-conquer-the-world/
Hiina hieroglüüfi pilt: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tea_(Chinese_characters).svg
“Cha” hieroglüüfi interpretatiivne pilt: “The Way of Tea: Reflections on a Life with Tea”, autor Aaron Fisher