Mõtlesime, et oleks vahva jagada mõningaid mõtteid teemal, kuidas tutvuda teega ning kuidas selle omadusi hinnata. Tee tundmaõppimisest võib kujuneda elukestev, üha arenev ja kiht-kihilt kooruv teekond, millel on kahtlemata oma rütm ning mida tagant kiirustada ei saa...
Kes meist ei oleks vähemalt kord oma elus leidnud kapipõhjast ammu unustatud paki teed, silmitsenud sellel olevat “parim enne” kuupäeva ja mõelnud hetkeks omakeskis, et ei tea, kas see kõlbab veel joomiseks. Seiklushimulisemad panid sel hetkel vee tulele ja lusikatäie lehti kannu, teised mõtlesid, et mis ma sellest seisnud teest ikka joon, hea ta nagunii pole...
Siin väljatoodud juhised on väga standardsed ning üldistatud soovitused. Meie silmis ei ole tegelikult õiget ega valet viisi teed valmistada. Julgustame alati kõiki teearmastajaid katsetama, et leida iga tee jaoks just endale kõige sobivam meetod, mis annab kõige õigema ja nauditavama tulemuse...
Kuhu kadus minu ärevus? Mitte, et tunneksin sellest puudust, ent kas tõesti on võimalik, et pärast kõiki neid aastaid selle külge klammerdumist, sellega samastumist, see lihtsalt märkamatult… lahtus?
Märki, mis need kannud endast teemaailma jätnud, on raske ülerõhutada, nagu ka nende võlu täpselt sõnadesse panna. Savikannu rolli kirjeldab hästi vana Hiina ütlus: „Vesi on tee ema, Yixing on tee isa.“...