Shincha, tõlkes “uus tee”, on kõige varajasem kevadine korje, mis toimub sõltuvalt aastast ja taimesordist nädal kuni kaks enne tavapärast aasta esimest korjet. Saagiks valitakse vaid kõige nooremad ja õrnemad vasttärganud lehed, mida aurutatakse väga lühidalt. Shincha on omamoodi kevadtervitus, esmane pilguheit ning sissejuhatus uude hooaega.
Nagu paljude asjadega, siis on ka teega hea algust teha pikkamisi ja tähelepanelikult. Ning muidugi lihtsalt. Tee oma igapäevaellu kaasamine ei eelda suuri väljaminekuid ja uute serviiside hankimist, et teed "õigesti" valmistada. Piisab algul lihtsalt teest. Kui huvi süveneb ja ühtäkki see loomuliku vajadusena ilmneb, küll siis leiavad ka kausid ja kannukesed su koju oma tee. Esialgu piisab väikesest kogusest teelehtedest, mida võid lasta tõmmata näiteks "pätikohvi" stiilis oma tassi põhjas. Selleks on hea valida suurema lehega teed, nii vajuvad need veega kokkupuutes kenasti nõu põhja ning puuduvad ka täpsed grammid ja tõmbeajad...
Aga kuidas siis on ikkagi see töö teepoes? Tihti kuuleme oma poe külalisi heatahtlikult õhkamas, et küllap on see ikka maagiline töökoht – saad päevad läbi juua parimaid teesid, kuulata rahulikku muusikat ning jagada teemaailma tarkusi huvitunud inimestega. See on kindlasti kõike seda. Kuid mõnikord tundub, et ka kõike muud! Milline on meie teetöö ning kas ses leidub tõesti ainult maagilist võlutolmu?
Oleme teepoes kuulnud lõputul hulgal inimesi pöördumas meie poole sooviga leida hommikukohvile mingit asendajat. Küll tuuakse kohvist loobumise põhjenduseks liiga tugevat energiasööstu ning -langust või hoopis sellega kaasneda võivat ärevust. Kuid ometi ei tahtnud ma kirjutada selleks, et kohviarmastajaid kuidagi teejoojaiks muuta. Vastupidi, tahtsin lihtsalt rääkida sellest, miks on inimesele oluline hommikujook ning millist hüve see võib endaga kaasas kanda. Ning seejuures on loomulikult esimene punkt see, et igaüks saaks juua just seda, mis talle meeldib...
Genmaicha tähendab jaapani keelest otsetõlkes pruun riis (genmai 玄米) ja tee (cha 茶). Ning tõepoolest, tegu on Jaapanist pärit vana retseptiga, kus roheline tee segatakse samas koguses röstitud riisi teradega. Selline tee on lustaka väljanägemise ning maitsega ja tuntavalt eripärane teiste roheliste teede kõrval. Kergelt puljongise maitsega tee sobib hästi mistahes jaapanipäraste roogade kõrvale ning loomulikult ka niisama nautimiseks. Kuidas tekkis riisi ja tee jook? Genmaicha päritolu kohta leidub mitmeid müüte, levinuim räägib, et kui põlluharijast teener oma isandale teed valmistama hakkas, siis pudenesid tema varrukast mõned riisiterad teekannu. Isandale aga tee väga maitses ning nõudis seda juurde. Nõnda oligi...